RÜÜTLIKASVATUS
See töölõik
oli igas rüütlilossis oluline, kuna rüütlid liikusid ja võitlesid alati hobustel, ning lahingus oli hea
lahingratsu väga tähtis. Relvakandja pidi õppima täies lahinguvarustuses ilma ratsmete abita
hobuse selga hüppama, ühe vasaralöögiga suurt kivi purustama, vaid käega lakast ja teisega
sadulast kinni hoides üle hobuse hüppama, ronima ainult käte abil ükskõik kui kõrge redeli otsa,
tantsima turvises terve õhtu. Viimane nõu süvendas etiketitundmist ja arendas ka
koordinatsioonitunnet. Relvakandjad treenisid ka lihtsamatel ja keerulisematel trenažööridel.
Näiteks kinnitati teibale ristlaud, mis liikus vabalt ringiratsast. Poissi õpetati ka nuga loopima.
Kõigepealt kontrolliti poiste osavust jahil. Kui relvakandja oli end oma seisuses küllalt kaua
heast küljest näidanud, saatis patroon ta võimaluse korral kuhugi õukonda, et noormees õpiks
annaabi.ee 
