Kaheteist tahvli seadused
tähendab, et kui kohtus ,,kaks osapoolt leiavad kompromissi, siis magistraat
kuulutab selle välja." (Leges Duodecim tabularum, ancientrome). Ilmselt olid
seadused lakooniliselt kirja pandud selleks, et need oleks lihtsasti arusaadavad ja
jääksid rahvale hästi meelde. Kividele pidid mahtuma mitu seadust ning seepärast
ei olnud võimalik seadusi väga pikalt lahti kirjutada.
Seadused olid kirjutatud eripärases rütmis, mida on nimetatud ,,carmeni-stiiliks" või
,,seaduslikuks etiketiks" (Norden 1939, lk 91-106) Seadustes kasutati palju
alliteratsiooni ja assonantsi. Näiteks ,,ex ea familia, inquit, in eam familiam." Samuti
on kasutatud ka kordusi peaaegu kõik seadused algavad sõnaga ,,si." Näiteks
esimese tahvli kolm esimest seadust algavad ,,Si in ius vocat, ..." ,,Si calvitur
pedemve, ... " ,,Si morbus, ..."
llmselt oli keelekujundite eesmärgiks teatud sõnade esiletõstmine ning
meeldejäämise lihtsustamine