Riskikäitumine
võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema
kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise
tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks
tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele,
ühiskonnale jne.
Riskikäitumise liigid
• suitsetamine
• alkoholi (liig)tarvitamine
• uimastite proovimine/tarvitamine
• kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse
partneriga
• liikluseeskirjade eitamine
• ohutusvahendite kasutamise etiamine
• ohutusreeglite eitamine jt
Statistika andmed – Suitsetamine
2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on
suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning
21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed.
(Noorteseire aastaraamat 2012)
Statistika andmed – Alkohooli tarbimine
Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik
(33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord
nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6%
annaabi.ee 
