Nimetu
kuulis Ethan oma peas, ta vaatas enda
enda ümber, et näha hääle omanikku, aga mõne hetke pärast sai ta aru, et hääl kuulus
mitte mõnele õpilasele, vaid õpetaja Damen Wolf'ile.
Tund oli tõepoolest kohutav, isegi enam kui kohutav, see oli maailma kohutavaim
tund-kõik pidid jutustama 20-ne leheküljelise teksti maha.
See tuli välja ainult mõnel üksikul õpilasel ja niigi ainult kolmele, sest õps hindas
jutustamist rangelt ning muidugi oli see raske Ethanile, sest ta oli eestlane mitte inglane
ja ei osanud eriti hästi inglise keelt.
Sel ööl oli Ethanil kohutav unenägu.
Ta jooksis kott pimedas metsas ja tema taga oli kaks hunti. Hundid olid kohutava
suusrusega. Nende kihvad olid 10 sentimeetrit pikkad. Silmad olid neil erk punased.
Poiss jooksis nii kiiresti kui sai, kuid ta polnud ikkagi nendest huntidest kiirem.
Järsult tuli noormehe tee ette sein , tal polnud enam kuhugi liikuda...