Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
puidust korterelamute tüüpide puhul ei ole kivikatuseid ajalooliselt kunagi kasutatud, ka eri
linnades on erinev ehitustraditsioon, näiteks Tallinnas on kivikatused puitelamutel pigem
haruldased, Tartus ja Viljandis palju levinumad. Samas võib kivikatuse kasutamise
takistuseks olla ka puudulik katusekalle, kuna valdavalt on puitkorterelamute katusekalle
alla 45 ja arhitektuurne sobilikkus. Kivikatused on plekk- ja eterniitkatustest raskemad.
Sarikate ja roovide mõõtmed, kandevõime ja jäikus peavad olema kivikatustel suuremad.
Joonis 2.9 Lahtised katusekivid ja puuduvad harjalauad/kivid põhjustavad veeleket.
Katuse lekete tagajärjeks on katusekonstruktsioonides või/ja pööningu vahelae vee- ja
niiskuskahjustused: puitmaterjali biokahjustus, märgunud soojustus, kahjustunud
siseviimistlus jne., vt. Joonis 2.10. Paaris elamus oli läbijooksu tagajärgi püütud