Teatri teke antiikajal
seadeldis, millega sai vajaduse korral näitleja orkestra kohale õhku tõsta.
Tragöödianäitlejad kandsid uhkeid, sageli eredavärvilisi ja rikkalikult kaunistatud
rüüsid ning kõrgeid jalatseid-koturne-oma jumala Dionysose järgi. Hiljem rüüsid vooderdati,
näitlejate pikkust tõsteti peakattega ja jalatsitaldade paksendamisega. See andis näitlejaile
tollastes suurtes vabaõhuteatrites mõjuva väärikuse, mis sobis kujutavate tegelastega.
Etentustes käsitleti lugusid pooljumalatest ehk heerostest, kreeklaste ja
nendehõimlaste legendaarsetest esivanematest. Heeroste head ja halvad teod, sõjad
vaenutsemised, abielud ja abielurikkumised ning nende laste saatus, kes väga sageli
kannatasid oma vanemate pattude pärast, on draamatilise pinge allikaks ja loovad aluse
konfliktile inimese ja jumala vahel. Konfliktsed poolsed võisid jõuda kas vastatikuse