Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)
suhte üldkontseptsioon (läbielamine, võõritus jne) ja kontseptuaalsed valikud annavad näitlejale ette laiad
näitlejatehnilise raamid. Lavastustervik on rolli ümber tekkiv maailm, mis mõjutab näitlejat ja rolli. Laval
tõusevad keskmesse kehaline tegevus ja kehaliste vahenditega loodud tähendused. Kultuurilised tähendused
kehakeel argielus vastavalt ajastule ja ühiskonnale. Habitus ehk õpitud käitumisviis, kehakasutamistehnika.
Teatripraktika spetsiifiline etendamistehnika.
Näitleja ülesanded laval:
- Kehastada tegelast, anda talle füüsiline kuju ja pidevus
- Viia läbi lavastaja antud lavalised tegevused
- Esitada tegelase teksti
- Näitleja toob oma rolli kaasa. Näitleja materjal on tema ise temperament, lavavõlu, välimus.
Näitleja väljendusvahendid: hääl, nägu, keha, liikumine
· Paralingvistilised vahendid
· Miimika ehk näoliigutused
· Zestid ehk keha liigutused ja poosid
· Kineesika keha liikumine ruumis
annaabi.ee 
