Eesti suuline keel ja suhtlus
Alustame
sama näitega, mida olen kasutanud allkeelte kursuses (vt ka Hennoste, Pajusalu 2013: 5160).
Vaatame kahte kirjanik Mihkel Muti tekstikatket. Esimene neist on katkend kirjalikust
tekstist, mille Mutt avaldas kirjandusajakirjas Looming (näide 1:1). Teine on suuline tekst
sellisel kujul, nagu ta seda rääkis kohtumisel noorte kirjanikega Tartus (näide 1:2). Kirjalik
tekst oli sel ajal juba kirjutatud, aga mitte veel avaldatud.
(1:1)
Kirjalik tekst
/.../ Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit. Kujutlegem stseeni
tänaval, kus kohtuvad lapsevankrit lükkav naine ja tema põgus meestuttav. Aetakse juttu,
mees paneb suitsu ja mõtleb daami lõbustada. Nii ta küsib imikult, kas too ka paberossi tahab.
Oletame, et laps ei hakka lalisema, sest võõrastab tundmatut. Siis vastab ema mokki torutades
lapse peenel häälel: "Meie veel ei suitseta. Meie oleme alles pisikesed." Selge nukuteater! Siin