Referaat "Valge Daam"
loomad, tunded kui ka müüritav neitsi. Legend mõjub vaatajatele alati draamatiliselt ning paljudel
on pisaradki silmis. Kuigi on seda etendatud juba 1979. aastast ei väsita seda jälle kordamast ja
vaatamast. Igal suvel saab alguse uut moodi lavastus, kuhu haaratakse nii kohalikke kui teise
maakonna ning nii tuntud kui vähemtuntud inimesi. Aastatega vahelduvad ka etenduse lavastajad.
Esmakordselt lavastas legendi Paul Kilgas, mis võitis kohe vaatajate südamed. Näitemäng
etendakse aga ikkagi "Randlase" poolt. Siiani on lavastatuid kolmkümend kaks hooaega ja kümne
käsikirja järgi.
Etendus kantakse ette kolmel päeval ning enamasti üks või üks ja pool tundi enne südaööd, sest
just siis ilmub lossiaknale "ehtne" valge naise kuju.
Iga uue lavastusega kaasnevad uued keerdkäigud ja mõtted. Kõige tähtsam on aga see, et Valge
Daami lugu on ikka seesma- armunud paar, ümberrõivastumine, tegevus vaheldumisi lossis ja külas