A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Kõik see on äärmiselt
kummaline ja mind huvitab väga, kuidas kogu see lugu lõpeb.»
«Halvasti, härra, väga halvasti,» vastas hääl, millest noormees Planchet' ära tundis.
Kogu aeg üksinda valjusti kõneldes nagu inimene, kel on oma mõtetega tegemist, oli ta
jõudnud koridori, mille lõpust viis trepp tema tuppa.
«Kuidas halvasti? Mis sa sellega öelda tahad, lollpea? Mis on siis juhtunud?» küsis
dArtagnan.
«Igasugused õnnetused.»
«Nimelt missugused?»
«Kõigepealt a^eteeriti härra Athos.»
«Areteeriti! Athos areteeritud! Aga miks?»
«Ta leiti teie juurest; ilmselt peeti teda teieks.»
«Kes ta areteeris?»
«Politseisalk, kelle kutsusid kohale põgenema aetud musta riietatud mehed.»
«Miks ta ei öe'nud oma nime? Miks ta ei öelnud, et tal selle asjaga vähimatki pistmist
ei ole?»
«Ta hoidus sellest, härra. Otse vastupidi, ta tuli minu juurde ja lausus: «Praegusel
hetkel peavad vabad käed olema sinu isandal, aga mitte minul, sest tema teab kõik ja
annaabi.ee 
