Ajaloo perioodid
alguse ja lõputa, sellel olid vaid käänukohad- talvine ja suvine pööripäev
(nimetused vastavalt jõulud ja jaanipäev).Ristiusuga eestlastel kokkupuuteid ei
olnud, aga preestrite ja munkade jutustused Jumala pojast äratasin eestlastes
huvi.
Ohvrikivid- olid looduslikud või inimese poolt õõnestatud 0,2-1m läbimõõduga
lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpus ohvrikividena edasi isegi
üksikuid varasel rauaajal levinud niini,etatuid väikeselohulisi kultusekive.
Ohvrikividele toodi ande, verd, loomade elundeid, kuke päid, sest arvati et kui
ohverdusi jumalatele, haldjatele, vaimudele, siis nad näitavad tulevikku ja
toovad õnne põllusaagile.
Liivi sõda
1558-1583 peetud sõda, mida alustas Venemaa, et vallutada Vana-Liivimaad.
Vastaspoole moodustasid sõja algjärgus Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond
ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa peapiiskopkond 1561 sekkusid Vana-