Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta
Inimesed on hakanud kasutama arstiabi ja hügieenitarbeid . Riik on rohkem arenenud ja kohanenud ühiskonnaga . Tööd on järjest kergemaks muutunud , naiste eluiga on pikem kui meeste eluiga . 2.3.3 RAHVASTIKUPÜRAMIIDI ANALÜÜS http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php Sündimus võrreldes suremusega on väga suur . Palju noori , vanurite osatähtsus väike . Tööealiste arv on küllaltki väike. Väikelapsi sureb väga palju . Tegemist on demograafilise ülemineku 1. Etappiga ehk demograafilise plahvatusega. 2050. Aastal prognoositakse tööealiste osatähtsuse suurenemist , väikelaste suremuse langust ning keskmise eluea pikenemist. 2.4 LINNASTUMINE 90% rahvastikust elab Niiluse delta ja jõe oru ümber. Asustustihedus on siin 1900 inimest km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on aga kuiva kliima ja veenappuse tõttu peaaegu inimtühi. Suuremad linnad on mereääres, sest see soodustab riigil paremini tegelda inpordi ja