Eesti kirjandus eksiilis, paguluses
Teemad, zanrid
Pagulase esimese aastate romaanid ja novellid kirjutasid lahti Eesti mälestust ja sõjakogemust. Palju
kirjutati põgenemisteekonnast, sageli vastandati teekonna koledusi eelnenud õnneajale. Paljude
romaanide tähtsus on ennekõike ajaloolise dokumendina. Oluline oli sündmus, tegelaskujutus jäi
teisejärguliseks. Domineeris romaan, palju kirjutati ka mamuaare.
Sõda ja kodumaalt põgenemine
A. Viirlaid"Ristidetahauad" (1952).Kirjeldabsõjaviimastmeeleheidlikku etappi1944.aastal,mis
soomepoisidnaasidEestissejanendeümbersulgus kommunistidepiiramisrõngas.Mingil hetkelon
selge, et riigi päästmiseks ei anna enam midagi teha, küsimus on vaid üksikuis inimeludes.
Peategelane Taavi Raudoja võitleb lootusetust võitlust, ent ka kõige lootusetumast võitlusest on
võimalik eluga välja tulla. Romaan on tunnistus inimese raugematust elujänust, pääsemislootuse
püsimisest.
I. Talve "Juhansoni reisid" (1959)
annaabi.ee 
