kristallikimpudena. Ühele tilgale uuritavale lahusele klaasplaadil lisa üks tilk 1M H2SO4 lahust. Oota,kuni tilga serv hakkab plaadil kuivama ja vaatle siis kristalle mikroskoobiga.Nõeljate kristallikimpude esinemine tõestab Ca+2-ioonide olemasolu.Segavad Ba+2 ja Sr+2-ioonid, mis tuleb eelnevalt kõrvaldada (vt. analüüsi käik). Ca+2 + SO4-2 CaSO4 2. Ammooniumoksalaat (NH4)2C2O4 moodustab etanaatpuhvri keskkonnas (pH=4-5) valge kristalse kaltsiumoksalaadi sademe.Uuritavale lahusele lisa etanaatpuhver, kontrolli pH ja lisa reaktiiv.Valge kristalse sademe teke tõestab Ca+2-ioonide olemasolu.Segavad Sr+2-ioonid. Ca+2 + C2O4-2 CaC2O4 II rühma katioonide analüüsi käik. Toodud reaktsioonide abil on II rühma katioonide määramine süstemaatiline analüüs. 1. K2CrO4 abil tõesta Ba+2. 2
Dissotsieerumata happe kontsentratsioon saab võrdseks happe üldkontsentratsiooniga ja [CH3COO‾] saab võrdseks soola üldkontsentratsiooniga. pH=pK + log Csool pK=–logKd Chape Nõrgast alusest ja tema soolast koosnev puhverlahus: [OH‾]=Kd·Calus Csool pH=pK + log Csool pK=–logKd Chape pH väärtus ei sõltu lahjendusest. Puhverlahuse toimemehhanism: 1. võtame etanaatpuhvri ja lisame HCl (tugev hape, dissotsieerub täielikult ioonideks). Lisandunud H+- ioonid seotakse etaanhappe koosseisu, lahuses olevate etanaat-anioonide arvelt. CH3COONa + HCl → CH3COOH + NaCl CH3COO‾ + H+ → CH3COOH 2. lisades tugevat alust NaOH, siis lahuses olevad H+-ioonid seovad lisatud (liigsed) OH-ioonid ja tekib vesi. CH3COOH + NaOH → CH3COONa + H2O H+ + OH‾ → H2O Nii kulutatakse H+-ioonid ära ja tekib tasakaal:
annaabi.ee 
