Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
Et tegemist on
skanneeriva spektromeetriga, siis registreeritakse atmosfääri läbinud päikese ultraviolettkiirguse
spektrid, kust teatud lainepikkuste paarid el (näiteks 305,5 ja 325,4 nm9 saadavate näitude suhe
võimaldab arvutada osoonikihi paksuse. Vähem tagajärjekad on hajukiirguse mõõtmised seniidist.
"Spektromeetri komplekti suhtelise spektraaltundlikkuse leidmiseks kasutati USA standardiameti
NIST primaaretaloniga seotud etalonlampi DXW. Mitmesugustel eksperimenditehnilistel põhjustel
ei saa aga ei saa komplekti absoluutset tundlikust lain epikkuste piirkonnas 300 nm määrata praegu
täpsemalt kui 20%, mistõttu maapinnale jõudva naha punetust põhjustava ultraviolettkiirguse
mõõtmine nõuab etalonbaasi olulist täiendamist." (Kübarsepp, Pehk, Veismann) Katsemõõtmistega
alustati 1993 aasta kevadsuvel. Tõeline vaatlusprogramm algas sama aasta novembris. 1994-aasta