Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat
kaas a s k a ntav muu sikariist . Lõõtspill toetub m ängi mi s e ajal män gija põlved el e või
rihmad e abil kätele või õlgad el e . Pilli ke sk o s a s asuvat voldilist lõõtsa horisontals elt
kokku surud e s või lahti tõm m at e s tekkiv õhusurv e pan e b vibre eri m a lõõtsa kum m a s ki
otsa s korpus e s paiknev ate s metallplaatide s olevate avaust el e üht otsa pidi kinnitatud
õhuk e s e d m etalliribad (ke el e d ). Heliava sid katavad peh m e materjaliga kaetud klapid,
mis on hoob a d e kaudu ühe nd atud lõõtsa otsa s asuva klaviatuuri nuppud e või
klahvid e g a neid kasutataks e heliavad e ava mi s e k s õhuvo ol e , mis pan e b vastava ke el e
helis e m a . Mängija poolt vaadate s pare m al on klaviatuur (m elo o dia mängi mi s e k s ) ,
vasakul nupud bas sid e ja akordid e mängi mi s e k s
annaabi.ee 
