Eesti uusaeg
Nii ahriduselt kui eneseidentiteedilt oli
baltisakslane, seepärast loetakse ka estofiiliks. Õppis Tartu Ülikoolis aristeadust, töötas
arstina,samuti oli seal eesti keele lektor TÜ-s. Faehlmanni loetakse 19 sajandi esimese poole
juhtivaks teelaseks, kes on eesti soost.
Faehlmanni tegevses oli tähtsaimaks tegevuseks Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. See oli
selgelt estofiilne liikumine, koondas estofiile, tegevus toimus saska keeles, seltsi eesmärgiks
oli aga edendada etadmisi eesti rahva minevikust, keelest ja kirjandusest ning ka eestimaast ja
liivimaast. Tuleks rõhutada veel, et see oli siiski estofiiilne ja saksa keelses.
Tema käinud välja ka rahvuseepose Kalevipoja eepose mõtte. Tegi palju eeltööd, kogu
materjali, kuid ise selle eepose koostamiseni ei jõudnud.
Faehlmanni üldine hoiak eestlaste suhtes oli selline, et oli tulveikuväljavaadete suhtes suht
pessimistlik, üks impulss selleks oli 40ndedatel usuvahetusliikumine, mille ta selgelt hukka
mõistis
annaabi.ee 
