Saalikäsipalli poolt esitatavad füsioloogilised nõudmised mängijatele
meestel 17-23 kcal/min ja naistel 14-17 kcal/min (Ignatjeva, 1983), mida mõjutavad mängu
intensiivsus ja vastase tase (Kotzamanidis jt, 1999).
2.1. Aeroobne-anaeroobne suutlikkus
Sportlase liigutustegevuse muster ja sellele vastav südame löögisagedus (SLS) annab ülevaate
füsioloogilistest aspektidest võistkonnaaladel. (Delamarche ja Bideau, 2011). Kuna
käsipallimäng nõuab mängijalt erinevate kehaliste võimete kasutamist suurel koormusel on
oluline mitmekülgne motoorne ja etaboolne potentsiaal. Mängu iseloomustavad intensiivsed,
plahvatuslikud liikumised ja liigutused ning sagedased suunamuutused, mille sooritamisel on
oluline alaktaatne energiatootmise kreatiinfosfaadil põhinev ATP resünteesi mehhanism.
Kõrge intensiivsusega mängulised tegevused vahelduvad madalama intensiivsusega
preioodidega, mille käigus domineerivad aeroovsed protsessid (Kotzamanidis jt.,1999;
Norkowski, 2002). VO2max tase ja hapniku tarbimine mängu kestel näitavad, et energiatootmise