Eesti 1920ndatel
mppdustamisele. Sellega oli Eesti Vabariik realiseerinud sajanditevanuse
rahvusliku unistuse maa oli lõpuks rahva omaks saanud.
3) Põhiseadus koostati olukorras kus osalt valitses veel revolutsiooniline
vabadusjoovastus ja Asutava Kogu enamuse moodustasid vasakpoolsete
veendumustega rahvasaadikud. Selle tulemusel saigi vabariigi esimene
põhiseadus väga demokraatliku ja väga parlamendikeskne. Rõõgi kõrgeimaks
esunduskoguks oli 100 liikmeline Riigikogu, milles enamuse saavutanud
erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse mille juhti nimetati
riigivanemaks ja tal olid ka teatavad esindusfunktsioonid. Tolleaegne
peaminister oli ühtlasi ka riigipea.
4) 1924 aasta 1. detsembri varahommikul algas Tallinnas mäss. Umbes 350
relvastatud vandenõulast ründas väiksemates salkades Toompead,
rraudteejaama, postkontorit, sõjaväelennuvälja jm. Tähtsaid objekte. Mitmel