Rahvuslik Ärkamisaeg
Otsest mõju rahvuslikule liikumised hernhuutlased
siiski ei avaldanud selleks olid nad rahva enamikust liiga kaugel, pealegi takistas
hernhuutlaste vaenulikkus vanade tavade ja laulude vastu ravusteadvuse teket.
Seni rõhutatud maarahvuse ärkamine eneseteadvusele oli igal juhul selgelt näha.
Paraku küll mitte baltisakslastele, kes ei soovinud oma juhtivat positsiooni Balti
provintsides kellegiga jagada. Liikumist ettevalmistav ajastu langeb 19. saj esimesse
poolde, mil estrofiilide kõrval asusid eesti kultuuri ja rahvust väärtustama ka esimesed
maarahva seast võrsunud haritlased. Erilist rolli omab siin K. J. Petersoni tegevus, kelle
laulud, eriti ,,Kas siis selle maa keel", olid varaseks, kuid täiesti selgeks rahvusteadvuse
väljendamiseks.
Estofiilse seltskonna (Rosenplänter, Masing) mõjutajaks olid tollal Euroopas
laialt levinud J. Herdeni ideed, mis väärtustasid väikseid rahvusi, nende keelt ja kultuuri
uuel tasemel
annaabi.ee 
