2)desoksüribonukleiinhape(DNA), mille koostisesse kuulub süsivesinikuna desoksüriboos.Ribonukleiinhappeid leidub kõikides rakuelementides. Desoksüribonukleiinhappeid- kuuluvad rakutuumade ja viiruste koostisesse.Fosforproteiidid koosnevad valgust ja selle prosteetilse rühmana liitunud fosforhappest, kusjuures viimane seostub estriliselt aminohapete seriini ja või treoniiniga. Glükoproteiidid- on liitvalgud, mille protesteetilise rühma moodustavad süsivesinikud - glükoos, galaktoos ja mannoos. Lipoproteiidid- sisaldavad prosteetilse rühmana lipiide. Side valgu ja mittevalgulise komponendi vahel võib olla erineva tugevusega, mis raskendab lipoproteiidide struktuuri ja keemilst omaduste uurimst. Kromoproteiidid- lõhustuvad hüdrolüüsil lihtvalguks ja mittevalguliseks värvaineks.
desoksüriboos, moodustuvad ribonukleosiidid või desoksüribonukleosiidid. Järgmise faasina toimub nukleosiidi esterdumine fosforhappega tekib nukleotiid. Estriline side fosforhappe ja pentoosi vahel moodustub 2´, 3´ või 5´asendis. Ribonukleotiidides esterdub fosforhape 2´, 3´ või 5´asendis ja desoksüribonukleotiidides 3´või 5´asendis. Nukleosiidid, mille molekulis fosforhape on esterdunud 5´asendis, võivad estriliselt siduda veel kas ühe või kaks fosforhappejääki. Sel teel moodustuvad nukleosiiddi- ja nukleosiidtrifosfaadid (nt ATP), mis kuuluvad makroergiliste ühendite hulka. Seda tüüpi ühendites akumuleeritakse oksüdatsiooniprotsessides vabanev energia, mida on võimalik transformeerida lihaste tööks või mõneks muuks organismi poolt kasutatavaks energia vormiks. Paljud vabad nukleotiidid osalevad koensüümide ehituses (NAD, NADP, FAD jt),
annaabi.ee 
