käigus nad jämesoole mikrofloora poolt mõningal määral modifitseeritakse. Assimilatsioon: Nukleiinhapped moodustuvad nukleotiidide polümerisatsioonil. Nukleotiidide koostises leidub puriinalustest A ja G, pürimidiinalustest T, C ja U. Olenevalt sellest, kas lämmastikalusega seostub glükosiidse sideme kaudu riboos või desoksüriboos, moodustuvad ribonukleosiidid või desoksüribonukleosiidid. Järgmise faasina toimub nukleosiidi esterdumine fosforhappega tekib nukleotiid. Estriline side fosforhappe ja pentoosi vahel moodustub 2´, 3´ või 5´asendis. Ribonukleotiidides esterdub fosforhape 2´, 3´ või 5´asendis ja desoksüribonukleotiidides 3´või 5´asendis. Nukleosiidid, mille molekulis fosforhape on esterdunud 5´asendis, võivad estriliselt siduda veel kas ühe või kaks fosforhappejääki. Sel teel moodustuvad nukleosiiddi- ja nukleosiidtrifosfaadid (nt ATP), mis kuuluvad makroergiliste ühendite hulka. Seda
Siiski on maitse puhul suhteliselt mõttetu rääkida estritest ja atseetaldehüüdidest, kuigi need on täpsed terminid. Seetõttu kasutatakse kirjeldustes teistsuguseid termineid, nagu näiteks puuviljamaitseline, heinalõhnaline või sidrunimaitseline, kuigi nende ainetega ei saa viskil kuidagi kokkupuudet olla. 1970-ndatest aastatest on kasutusele võetud nn viskiratas, mille keskmisel ringil on 8 põhilist aromaatset rühma: teraviljane, estriline, lilleline, turbane, õline, väävline, puune (puidune) ja veinine. Iga rühm jaguneb järgmises ringis edasi: näiteks teraviljase liigid on linnaseline, pärmine, juurviljane, kestane-kuiv jne. Kolmandas ringis leidub veel täpsem maitse ja lõhna kirjeldus. Taolist viskiratast, mis algselt oli mõeldud viskimeistrite töö hõlbustamiseks, on aastatega täiendatud. Viskinautijatele on see aga tihti liiga keeruline, mistõttu paljud on leiutanud n-ö oma ratta
annaabi.ee 
