Viikingid kui kultuurikandjad
Mõningate rootslaste arvates loodi
Stockholm just selleks, et kaitsta end Eesti viikingite rünnakute eest.
Viikingiajal loodi Eestis hulgaliselt alalisi kauplemispunkte, aga tänaseks päevaks pole
kellelgi aimugi kus nad võisid paikneda.
Eestlased olevat muiste ka orje pidanud ning nendega kaubelnud. Seda kinnitab Snorri
Sturlusoni saaga. Üks lugu räägib, et 967. aastal, 3 aasta vanusena, rändas Norra tulevane
kuningas Olaf koos ema Estridiga tolle venna Sigurdi juurde Novgorodi. See oli tegelikult
põgenemine, kuna eelmine kuningas oli surnud ja poisi elu ohus. Merel sattusid nad eesti
mereröövlite kätte, kes osa seltskonnast tapnud, osa jaganud omavahel. Olaf´i koos kasvataja
ja kaaslasega sai eestlane Klerkon. Olafi kasvataja Torulf surmatud, kuna ta olevat olnud
orjatööks liiga vana. Klerkon vahetas Olafi ja ta kaaslase Torgilsi hea kitse vastu Klerk-
nimelisele eestlasele
annaabi.ee 
