● On kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti levimuusikutest; ● MK – Olematu laul, Oma laulu ei leia ma üles, Sõit pilvelaeval. Uno Naissoo: ● Eesti jazzmuusika „isa“; ● Helilooja pedagoog ja interpreet; ● Kogu aeg kiirustas kuhugi, väga töökas; ● Muusika filmile „Viimne reliikvia“; ● MK – Laul pistodast, Mu kodu. Arne Oit: ● Tegutses estraadiansamblites; ● Avaldas laulukogumikke „Laulge kaasa“; ● Pani aluse estraadilaulude võistluskontsertidele (pärast surma A.Oidi nim lauluvõistlused); ● MK – Me pole enam väikesed, Mis värvi on armastus, Suveöö. Ülo Vinter: ● Loonud laule, sümfoonilist muusikat, filmimuusikat (Mehed ei nuta, Noor pensionär), lavamuusikat; ● MK – Laul põhjamaast. Kustas Kikerpuu: ● Helilooja, interpreet ja dirigent; ● Tema ansamblid mängisid paljudes telesaadetes (nt Entel-tentel); ● MK – Taas punab pihlakaid, Anna andeks Olav Ehala:
sõjas hävis, jätkas Riigi Ringhäälingust välja kasvanud Eesti Raadio tegevust, ja see laienes pidevalt. Esiteks oli see lihtsalt aja nõue, teiseks käsitles nõukogude võim ringhäälingut tähtsa ideoloogilise relvana, ja ka kasutas sellele vastavalt. Sellest hoolimata Valdo Pant Eesti Raadios köitis publikut estraadilaulude võistlussaa de “Horoskoop” 1970ndail televiktoriinid (mälumäng). 1963. aastal asutati ETV Tartu stuudio, 1965. aastal “Eesti Telefilm”, mis sai aja jooksul maha mõne lausa legendaarse teosega (näit. “Mehed ei nuta” (1968); “Siin me oleme” (1978), mõlemate režissööriks populaarne koomik Sulev Nõmmik). Põhja Eestis pakkus Eesti Televisioonile pidevat konkurentsi eesti