Loodusmuuseum
sinisaviga, Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu eriilmeliste paekividega ning Devonile
iseloomuliku punase liivakiviga.
Aluspõhja settekivimites leidub arvukalt fossiile siinses Paleosoikumi meres elutsenud
loomade ja taimede kivistunud jäänuseid. Kõige sagedamini kohtab selgrootute loomade
fossiile, millele alates Silurist lisanduvad ka esimeste selgroogsete lõuatute ja kalade
kivistised. Ekspositsioonis on võimalik näha Eesti ühe suurima Ordoviitsiumi vanusega
trilobiidi Estoniites laurssoni fossiili, Siluri tabulaatseid koralle, Devoni liivakividest leitud
suure lõuatu kala Tartuosteus giganteus'e kõhukilpi ja veel ligi 70 ürgse looma- ja taimeliigi
fossiili.
Kvaternaari geoloogia ekspositsioon kajastab Eestis viimase 400 000 aasta jooksul aset
leidnud sündmusi. Sellel perioodil katsid meie ala korduvalt mandriliustikud. Liustike kulutav
ja kuhjav tegevus ning liustike sulaveed on kujundanud Eesti tänapäevase pinnamoe.
annaabi.ee 
