Uurimistöö alused
inglise ,,pitoresksusele" kõnekas ka seetõttu, et ilmus inglise 18. sajandi
esteetikateooriatesse nimelt seoses maastikumaali ja pargiarhitektuuriga. (J. Jokilehto,
Arhitektuuri konserveerimise ajalugu, lk 7576)
Moodi tulnud süüvimist kohalikku ainesesse on seostatud Napoleoni sõdade järgse
biidermeieriajastuga, mis oli olemuslikult sissepoole vaatav. Seda, kuidas 1830.1840.
aastatel muutusid eestlased üha sagedamini kunstilise kujutamise objektiks ning toona
avaldunud estofiilsust ülepea on Tiina Abel tõlgendanud ühe biidermeierliku patriotismi
ilminguna. Baltisaksa kunstis kestis biidermeierlik vaimulaad Euroopa äärealal asumisest
ja Balti erikorrast tuleneva endassesulgumise tingimustes iseäranis kaua, üle 19. sajandi
keskpaigagi. Kujutavas kunstis väljendasid seda rakursid justkui jumalikust kõrgusest,
avarad panoraamid, samas teatav sissepoole koduseinte vahele tõmbumine ja
annaabi.ee 
