Eesti 19.sajandil
rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa
tundmist“) ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing.
Nende eestvedamisel anti välja eepos „Kalevipoeg“.
Eestlaste tuleviku suhtes ei olnud estofiilid üksmeelsed. Paljude baltisakslaste arvates oli
eestlaste parem perspektiiv saksastumine. Seetõttu kritiseeriti teravalt Kuusalu pastorit Eduard
Ahrensit.
Sajandi lõpupoole hakkas estofiiline liikumine vaibuma, kuna eestlastest kujunes rahvus
ning nad hakkasid esitama nõudmisi, mis kärpisid baltisakslaste juhtpositsioone Eestis.
Eesti esimese põlve haritlased liitusid estofiilidega.
Baltisakslaste tähtsus Eesti kultuuri arengus:
1. Korraldasid laulupidusid, millest kujunes traditsioon; eestlaste
ühislaulupeod.
2. Ehitasid Eestisse mitmeid mõisasid, seega arendasid eesti arhitektuuri
annaabi.ee 
