12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused
kõlbeliselt kasvatada. Niisugusest taotlusest tuleneb ka mõiste didaktiline kirjandus, mis
avaldub ilmekalt ühes pealkirjaski: „Jut on se Koroke, Öppetus on se Iwwa“ (O. R. v. Holtz).
Kuivõrd autoriteks olid vähese kirjanikutalendiga sakslased, kellel polnud ka küllaldaselt
teadmisi eesti oludest, kätkes nende looming põhiliselt saksa õpetlike juttude tõlkimist või
mugandamist eesti keelde.
J. H. Rosenplänter
Silmapaista estofiilina tõuseb esile Pärnu Elisabeti koguduse pastor Johann Heinrich
Rosenplänter (1782 - 1846). Oma nime on ta jäädvustanud eesti vaimukultuuri kogumise,
tundmaõppimise ja publitseerimise algatajana. Selleks asutas ta „oma kulu ja kirjadega“
ajakirja „Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache“ („Lisandusi eesti keele
lähemaks tundmaõppimiseks“, I - XX, 1813 – 1832, kokku üle 3500 lk). Ajakiri, kuigi