Eesti uusima aja ajalugu
Tallinlased asutasid 1906 Eestimaa Rahvahariduse Selts EmRHS, kuid ENKSi
tasemele ta ei küündinud.
Asutati esimene erakool (Praegune Miina Härma)
Keskkooli I juhatajaks oli folklorist Oskar Kallas, hiljem astus tema kohale Peeter
Põld.
1913 saatis kool välja I lõpetajate lennu (veidi alla 400 õpilase) kuid
gümnaasiumilõputunnistust sealt väljastada ei saadud.
Raamatukogude Seltsid, hakati asutama avalikke raamatukogusid. Algus tulenes
Tlnast Tlna esimese estlasest linnapea Voldemar Lenderi eestvedamisel.
1907saadi luba asutamaks Eesti Kirjanduse Seltsi. Esimeheks Villem Reiman,
aseesimeheks Jaan Tõnisson. Ca 40% liikmetest moodustasid õpetajad, praktiliselt
kõik selleks ajaks kõrghariduse omandanud eestlased.
Jätkati Hurda rahvaluule kogumisea aktsioon.
1909. aastal asutati J.Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum.
Noor-Eesti sai hoo sisse alles pärast 1905. aastat. N-E eesotsas seisid eelkõige Gustav
Suits, Friedebert Tuglas.