kohata kirjasõnas 1756. aastal Lundi ülikooli professori Arvid Molleri Eestimaa kirjelduses: „Mis maa elanikkudesse endisse, nimelt lihtsasse talurahvasse puutub, siis ei tarvita nad tänapäeval oma keeles enese kohta mingit üldist nime, vaid kutsuvad ennast maakohtade ja linnade järgi, millele nad on lähimal, siiski teavad mõningad nende hulgast oma maad üldiselt kutsuda „Estima“ ja iseennast „Estlane“, see on eestimaalane.“ (Rätsep 2007: 7) 19. sajandi I poolel hakkas nime Eesti märkima kogu eestlaste asuala, seda hakkas kasutama Friedrich Reinhold Kreutzwald. Sõnaühendit eesti keel kasutati esimest korda meie kirjasõnas 1849. aastal Pärnumaa koolmeistri Berend Gildenmanni poolt tema raamatus „Mailma made öppetuse“ sissejuhatuses. (Rätsep 2007: 8) 4 1.1. Sõna Eesti päritolust Rooma ajaloolasel Publius Cornelius Tacitusel valmis 98
annaabi.ee 
