20. sajandi esimese kümnendi kirjandussuunad
Akmeistid seadsid eesmärgiks vabastada
sümbolistlik luule müstikast, suunata see maiseid asju käsitlema.
Akmeism kuulutas tagasipöördumist maise realiteedi juurde. Akmeistid oli
sotsiaalsetest vastuoludest eemale tõmbunud, ülistasid looduslikku alget inimeses,
4
argipäeva rõõme ja naudinguid, armujoovastust ja isiksuse tugevust. Nende
luuletused olid viimistletud meisterlikuks ning neis esines individualismi ja estismi.
Esindajateks olid näiteks 1909-1917 aasta ajakirja Apollon umber koondunud
kirjanikud Anna Ahmatova (1889-1966), Nikolai Gumiljov (1886-1921), Ossip
Mandelstam (1891-1938).
DADISM JA SÜRREALISM
Dadism ja sürrealism sulasid teatud piirini üksteisesse, nende voolude vahel võib
leida rohkesti kokkupuutepunkte ja ühisjooni. Dadism ja sürrealism oleksid nagu
sama tähenduse kaks eri külge. Sürrealism püüdles maagilise reaalsuse poole, mille
olid avastanud dadistid
annaabi.ee 
