EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700
trükkalid ja raamatuköitjad, aga ka kirikuõpetajad ja kösterkoolmeistrid. 17.sajandi alguse
eestikeelsed trükised olid veel valdavalt vaimuliku sisuga, mõeldud mite niivõrd
talupoegadele lugemiseks, vaid abimaterjaliks puudulikult eesti keelt oskavatele
kirikuõpetajatele. (Laur, 1999) 17.sajandi teasel poolel eestikeelse raamatu lugejate ring
laienes- nendeks polnud enam ainult vaimulikud ja õpetajad, vaid ka talupojad. Seepärast
taandub saksa keel estikeelsete trükiste tiitellehtedelt ja peatükkide algusest.
17.sajandi jooksul jäi üldiselt valitsevaks eesti keele saksapärane kirjutusviis ja grammatika
vägivaldne painutamine saksa reeglite alla. Sellele suunale pani aluse Stahli grammatika
aastast 1637. (Vahtre, 1993)
Omaette probleemiks kujunes Piibli tõlkimine, sest sellega tekkis lugematuid ortograafia- ja
tõlkeprobleeme, lisaks tuli arvestada kahe eesti kirjakeelega. Mõnda aega oli tartu murdel
teatav edumaa