Retsensioon ooperist "Carmen"
Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Clara Gazuli
teater", kus soovis jätta mulje, et on kõigest teose tõlkija. Päris tõlketööna on ta aga tutvustanud
Prantusmaale vene kirjanduse suurkujusid Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Tema sulest on ilmunud
veel ajaloolised romaanid ,,Zakerii" ning pärtliöö sündmusi kirjeldav ,,Charles IX valitsusaja
kroonika" ja palju teisigi tuntuid teoseid.
Bizet' ooperis estiatud jutustus ,,Carmen", mille kirjutas Merimee, pärineb
aastast 1845. Teos annab hea ülevaate tolleaegsete Hispaania mustlaste kommetest ja iseloomust.
Tegevuse keskpuntis on kolm peategelast : mustlanna Carmen Helen Lokuta, kapral Don Jose
Mart Madiste ja toreadoor Escamillo Jassi Zahharov. Carmen, kõigi meeste ihaldusobjekt, on
üsnagi nooruslik, kirglik ja muidugi ilus. Ta kasutas oma ilu meeste võrgutamiseks ning ta oli harjunud
saama oma tahtmist