Maailmakirjandus IV
Gustave Flaubert sajandi keskel pärast Edgar Allan Poe enamvähem iseseisvalt tekib esile teatud nõudlikkus
kunsti suhtes. Kui realism on vallalelaskmise suund: otsitatakse uusi teid ja võimalusi ja katsetatakse. Kuid nüüd
tuleb esile terve hulk kirjanikke kes arvavad et tuleb mõelda mida kirjtuatakse ja sellel peab olema maksimaalne
efekt. Üks neist on ka Flaubert. Nende puhul on tegemist estetistidega, oluline on esteetiline tulemus. Öeldakse et
autor peab nende asjadega tegelema.
Autorid on sunnitud järgima esteetilisi nõudeid, millest tulenevalt Flaubert kirjutas et Balzaci surma puhul on
vaja teistsugust muusikat. Ta tõmbub tagasi romantika poole, leides et maailm on jälk kus inimene ei peaks tahtma
olla ja nii ei jää tal muud üle kui tõmbuda kunsti poole. Ta tunnistab seda sama mis romantikud: tuleb tunnistada
kunsti omaette olekud (Schlegel)
annaabi.ee 
