Maailmakirjandus IV
Sellel ajal oli Pariis kultuuripealinnaks
iseenesest muutunud. Selle sõna võttis kasutusele autor Jean Moreas kes oli rahvuselt kreeklane. Tema andis välja
ajakirja ,,Sümbolist" ja nimetas ennast ja teisi dekadente sümbolistideks.
Kui sajandi keskpaiga valdav nõue on teatav kiretus (seda nõudis ka Flaubert). See on autori teosest kadumise
lõppfaas. Kõiketeadev autor kaob ära ning autor muutub pigem ennast peitvaks autoriks.
Sümbolismile eelnes Baudelaire kes oli ühelt poolt estetist ja teiselt poolt naturalist. Ta ei estetiseerinud neid
inetusi (nt ,,Raibe"). Ta ei üritanud leidaasjades ilu. Samas olid tal estetistlikud nõudmised, sest ta kasutas ilusa
läbimõeldud vormikonseptsioone.
See mis ta tegi viimistles ta välja viimase kriipsuni. Paljud hilisemad autorid leiavad et ta jõudis välja sinna kuhu
tollased autorid üldse jõuda võisid.
Sümbolismi keskne kategooria on ilu nagu estetismis. See on keskne olnud alates romantismist, st see on ilusa ja