KULTUURITEOORIA
aga teda huvitab tunduvalt rohkem kui adornot, mis toimub kunstiga siis, kui ta vormistatakse
tehnoloogiliselt. tema üks suur küsimus, miks ta üldse seda teksti kirjutas, oli suunatu nähtuse vastu,
mida ta oli näinud euroopas arenemas ja muundumas. nähtus, mida me tunneme futurismi nime all.
futurism on küll pigem millegi manifest, kui millegi algataja. futurism kummardas masinaid, ja see oli
uus, kunsti uus tähendus uues industriaalses maailmas. b heidab neile ette, et nad estetiseerivad
poliitilist. selle mis on poliitiline, muudavad nad esteetiliseks.
filippo tomaso marinetti : ütles, et sõda on kaunis, sest sellest saab inimkeha oodatud
metalliseerimine. sõda oli masinate triumfi hetk. näide sellest, kuidas poliitiline probleem
estetiseeritakse. [marinetti liitus hiljem natsionaalsotsialistliku liikumisega] kunst ei saa olla muud kui
vägivald, julmus. masin on inimesest ees, ta on hügieenilisem ja puhtam, uue ajastu inimest ületav
jõud