kolmikside. (etüün, C2H2) · Detergendid sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. · Dihapped looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. · Esterdumine estrite tekkereaktsioon. · Formaliin formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. · Halogeenid VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. · Halogeenimine reageerimine halogeenidega. · Hüdraatumine keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega.
käigus nad jämesoole mikrofloora poolt mõningal määral modifitseeritakse. Assimilatsioon: Nukleiinhapped moodustuvad nukleotiidide polümerisatsioonil. Nukleotiidide koostises leidub puriinalustest A ja G, pürimidiinalustest T, C ja U. Olenevalt sellest, kas lämmastikalusega seostub glükosiidse sideme kaudu riboos või desoksüriboos, moodustuvad ribonukleosiidid või desoksüribonukleosiidid. Järgmise faasina toimub nukleosiidi esterdumine fosforhappega tekib nukleotiid. Estriline side fosforhappe ja pentoosi vahel moodustub 2´, 3´ või 5´asendis. Ribonukleotiidides esterdub fosforhape 2´, 3´ või 5´asendis ja desoksüribonukleotiidides 3´või 5´asendis. Nukleosiidid, mille molekulis fosforhape on esterdunud 5´asendis, võivad estriliselt siduda veel kas ühe või kaks fosforhappejääki. Sel teel moodustuvad nukleosiiddi- ja nukleosiidtrifosfaadid (nt ATP), mis kuuluvad makroergiliste ühendite hulka. Seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
