Joseph Haydn
aastal naasis Haydn Viini rikka ja kuulsana. Teist korda sõitis ta Londonisse
1794. aastal, lõi seal veel kuus sümfooniat, mille ettekanded läksid taas
tohutu menuga. Haydnit püüti veenda ka lõplikult Londonisse jääma, ent
Viinis olid olud muutunud: uus Esterházy vürst Nikolaus I kutsus Haydnit
õukonna muusikaelu taastama ja 1795. aastal pöörduski helilooja Viini
tagasi. Õukonnaelu kandus nüüd peamiselt Viini ja Estenstadti ning uus vürst
ootas oma kapellmeistrilt peamiselt toretsevat kirikumuusikat, mis seni oli
Haydni loomingus olnud teisejärguline. Selle aja peateosed on kuus suurt
missat ning oratooriumid “Loomine” (1798) ja “Aastaajad” (1801).
Sajandivahetuse sõjad sünnitasid Euroopas hulga populaarseid patriootlikke
laule ja see laine puudutas ka Haydnit: 1797. aastal kirjutas ta oma
“Keisrilaulu”, millest sai hiljem Austria ja 1922. aastal Saksamaa
rahvushümn