Sissejuhatus kirjandusteadusesse
See arusaam saab alguse
ANTIIKMAAILMAST ,, mimesis"- jäljendus(emotsioonide, looduse) + oskused (peab
valdama teatud oskusi) . Positivism väidab muuhulgas, et kirjandusliku teksti tegemine on
seotud 3 määrava teguriga: 1) pärilikkus, 2) keskkond, 3) ajalooline moment.
PALJUD 20. sajandi teoriad väidavad, et TEKST ON AUTONOOMNE, et sõnal on
sõltumatu olemus (et tekstidel pole eluga mingit pistmist). 19. saj. 2. poolel Prantsusmaa
sümbolistid, Inglismaal esteistid O. Wilde nt. mõtestasid oma teoseid teoreetilisemalt.
Nende jaoks oli REAALSUS LIIGA RÄPANE paik, millest pole mõtet kirjutada. Elu
imiteerib kunsti, mitte vastupidi.( roheline nelk)
1920- ndatel tekkis uuskriitika- selgelt lahutatakse kirjanduslik tekst sotsiaalsest
ümbrusest, ajaloolisest kontekstist, tekib väga selge tekstile keskendumine. Uuskriitika
rõhutab eelkõige vormi tähtsust. Ilukirjandusliku teksti uurimine oli neile eelkõige
teksti uurimine ( kuidas tekib nt
annaabi.ee 
