A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
144
Kuninganna läks oma ruumidesse ja tuli sealt peaaegu otsekohe tagasi, hoides käes
väikest roosipuust laegast, millel oli kullaga inkrusteeritud monogramm.
«Võtke see, milord-hertsog,» ütles ta, «ja hoidke seda mälestuseks minult.»
Buckingham võttis laeka ja langes teist korda põlvili.
«Te tõotasite mulle, et lahkute,» ütles kuninganna.
«Ma pean sõna. Ulatage mulle oma käsi, kõrgus, ja ma lahkun.»
Kuninganna Anna ulatas käe ja sulges silmad, toetudes teise käega Estefanale, sest
tundis end nõrkevat.
Buckingham surus huuled kirglikult kaunile käele, tõusis siis üles ja lausus:
«Kõrgus, kui ma pole surnud, siis näen teid juba enne poole aasta möödumist uuesti
-- isegi kui peaksin sellepärast kogu maailma pahupidi pöörama.»
Ning ustavana antud tõotusele sööstis hertsog toast välja.
Koridoris kohtas ta ootavat proua Bonacieux'd, kes ta samasuguse ettevaatusega ja
niisama õnnelikult Louvre'ist välja juhtis.
XIII HÄRRA BONACIEUX.