"esteetilst" - 1 õppematerjal

Immanuel Kant

(„puhtast“) mõistusest, on vabadus, jumal ja hinge surematus. Inimene kuulub ühelt poolt nähtumuste maailma, aga teiselt poolt on ta „asi iseeneses“ , looduse paratamatusest väljaspool ning saavutab vabaduse. Tõelise kõlbluse nõuded esitas Kant kategoorilise imperatiivina, ta tunnistas kõlblasteks ainult need teod, mid ajendab austus kõlblusseaduse vastu. Inimeses tuleb Kanti arvates alati näha eesmärki, mitte vahendit. Kanti filosoofiasüsteemi kolmas osa kästitleb esteetilst suhtumist ja reflekteerivat otsustusvõimet, mis väljendab looduse otstarbekust. Kant põhjendas esimesena, kuid müstifitseeritud vormis, inimteadvuse aktiivset loomust ning püstitas tunnetusteooria ning eetika probleeme, mis on oluliselt mõjutanud filosoofilise mõtte arengut. Kanti filosoofias ilmnev materialismi ja idealismi kompromiss kajastas saksa kodanluse nõrkust ja vastuolulisust ning võimaldas erinevail filosoofilistel koolkondadel kasuatada Kanti vaateid oma huvides./1, 299/