mõjule pääseb see, mis oli pildistatava objekti ümber. Ringikujuline foto aga rõhutab seda, mida oligi püütud tabada. Iñaki Bonillas (1981) sündis Mexico Citys ning elab ja töötab samuti seal. Alates 1990. aastate lõpust on Iñaki Bonillas tundnud tugevat kutsumust fotograafia vastu. Viidates 1960 70ndate esteetikatele ja kontseptuaalsetele praktikatele, on Iñaki Bonillas tasapisi eraldanud fotograafia koostisosad ja ühendanud need teiste toimingutega. 2003. aastal tõi Bonillas oma teostesse oma vanaisa, J. R. Plaza, tohutu fotoarhiivi. Ta ühendab elemente, mis on a priori ühildamatud: ühelt poolt isiklik, biograafiline jutustus, mis
moodused. 19 sajandil vastandati maalikunsti dagerrotüüpiale, fotograafiale, ja meie ajal taoline vastandamine leiab aset peaaegu igas kunsti-alases uurimustöös või loengus,kus püütakse seletada kunsti olemust. Materialistliku esteetika jaoks pole fotograafia kunstile vastandlik- s.t. ta ei välista teatud seoseid nende vahel- seda, et nii on reaalse maailma kujutamisel eri vahenditel erinevad vormid ja viisid. Idealistlikele esteetikatele tänapäevastes äärmuslikes vormides on maalikunsti jafotograafia vastandlikkus absoluutne. "Kui fotograafia saab tegelikkuse esemed väljendada sellistena nagu inimsilm, ei pea maalikunst tegema sama, ta ei pea üldse kujutama. See mõttekäik viib esemetu abstraktsionismi kuulutamisele kunsti suurimateks saavutusteks. Viimastel aastakümnetel tekkis mõiste "kunstiline fotograafia". 1
annaabi.ee 
