Barokk ja klassitsism
Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai
lausa ametlik kultuuriideoloogia.Kui 1635. aastal asutati prantsuse keele
arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse
Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu.
Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted sõnastas oma värsstraktaadis
,,Luulekunst" (1674) tolle aja kõige autoriteetsem esteetikateadlane ja kriitik
Nicolas Boileau. Ta püüdis kirjanduse suhtes rakendada Descartes'i fi losoofi
at: hinnates antiigi kultuuripärandit küll kõrgelt, pidas ta siiski vajalikuks kunsti
mõistuspärast korrastatust. Boileau arvates on kunst looduse jäljendamine,
kusjuures ilu kriteeriumiks on tõde, milleni saab jõuda üksnes mõistuse toel.
Kõige kõrgemale tasemele jõudis klassitsism draamakirjanduses ja lavakunstis.