Friedebert Tuglas
Päevikromaan laseb autoril panna hinnangute eest vastutama minategelase, kelleks
on antud juhul nn autorilähedane tegelane. Felix Ormusson on mõneski mõttes
Tuglase kui kirjaniku kriitiline enesepeegeldus. Tuglas tundis vajadust teha lõpparve
oma kunstikäsitluse selle järguga, mil ta oli ilu jahtides vaadanud muudele väärtustele
üleolevalt. Romaani lugedes märkame, et Ormussoni suhe loodusega, naistega,
iseendaga ei ole vahetu. Ta vaatleb kõike peenutseva esteedipilguga. Alles lõpukrahh
avab ta silmad sellise suhestamisviisi jõuetusele.