Eesti kirjandus I, kordamine
1916 ,,Parandatud Kalevipoeg esimene" Aavik visandas oma versiooni,
lõigu milline peaks olema korralik regivärss
1933 ,,Kuidas suhtuda Kalevipojale"
Aavik oli keelemees, oli ka omamoodi fanaatik, maksimalist
keeleküsimustes. Kõige tähtsam oli tema jaoks keele kõla- välja tuli rookida
sõnad, mis keelt risustavad.
Aaviku ,,Kalevipoja" kriitika:
K tahtis kirjutada Kalevipoja rahvalaulukeeles, küll aga ei tundnud ta seda
keelt.
Ütleb esteedina, et on palju labaseid sõnu ja ütlusi.
Eriti kalevipoja võitluste stseenides kasutatud palju nottima, kandadele tuld
andma jt - labased
Labasust sisaldab ka liiga palju magamis, söömise ja norskamise
kujutamine.
Maistetu on Linda epiteet Libeneitsi.
Kalevipojal eelkõige kultuurilooline tähtsus. Kui esteetilise objektina, ei oma
ta nii suurt väärtust.
9. Ärkamisaeg. Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt
Aja- ja kultuurilooline taust.
annaabi.ee 
