K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.
ja seletus, mis ei vaja korrigeerimist ega täiustamist, s.t. on falsifitseerimatu. Ning just
selliselt interpreteerisid Popperi hinnangul Newtoni järelkäijad tema füüsikat. Selles teoorias
nähti loodusliku maailma algolemuse tõest kirjeldust, mis võimaldas seletada makrokehade
vaadeldavat liikumist. Kuid küsimused nagu “Mis on gravitatsiooni põhjus?” või “Kas
Newtoni teooriat ennast on võimalik seletada mõne teise, sügavama teooria kaudu?” ei olnud
essentsialistlikust seisukohast kohased küsimused. Popperi arvates pidurdas essentsialistlik
usk sellesse, et Newtoni teooria kirjeldab ammendavalt maailma algolemust ja annab sellele
lõpliku seletuse, teaduse arengut. Just selle tõttu ei kritiseeritud seda teooriat ning see valitses
kuni 19. sajandi lõpuni. Siit järeldus: usk olemustesse (olgu vääratesse või tõestesse) võib
luua takistusi mõtlemisele, uute ja viljakate probleemide püstitamisele. Kuid nagu eelnevates
annaabi.ee 
