Folkloristika alused
traditsioonilisuse rühutamine, kuid euroopas hakati mõistma rahvaluulet kui kunstilist
kommunikatsiooni.
Eesti folkroristikas organiseeris M. Kõive tänapäeva folkloristika konverentse. Rahvaluule ei ole
ajas ja mingis kontekstis välja kujunud nähtus, mis enam ei muutu, rahvaluule on folkloori protsess,
mis on igas ajas igaks kultuuris ja ta muutub.
Teise põlve rahvaluule definitsioon oli essensialistlikust maailmapildist lähtuv.
Teaduslik teadmine:
· Essensialistlik: otsitakse objektiivseid tunnused. Uurijatest ei sõltu uurimis tulemus,
Eeldatakse , et teaduslikud teadmised on subjektiivsed.
· Konstruktivistlik: teadlased loovad sõnavara, lähenemisviisi, kuidas rahvaluulet uurida.
Väga subjektiinve nii uurimine kui ka rahvaluule ise. Kui essensialistlikus uurimuses
välistati inimene, levis vaid teksti, konstruktivistlikus on inimene sama tähtis.
Traditsioonilisus ja modernsus, kuidas lugeda tekste.