7.Gogoli looming · "Hans Küchelgarten", 1829 (Aastal 1829 ilmus anonüümselt tema esimene teos "Hans Küchelgarten",mis oli idülliline lugu värssides.) · "Õhtud külas Dikanka lähedal", 1831-1832(Suurema tähelepanu saavutas ta 1831/1832 aastal ilmunud novellidega "Õhtud külas Dikanka lähedal". · "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega", 1842(Tervise halvenedes tegeles Gogol üha enam usuliste teemadega ja selgitas oma vastuolulisi seisukohti esseekogumikus "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega" (1842), mida aga ei mõistetud. · Novellikogud "Arabeskid" ja "Mirgorod"(Aastal 1835 ilmusid tema novellikogud "Arabeskid" ja "Mirgorod") · "Surnud hinged" I osa; 1842 (Alustas teose kirjutamist Roomas. See on tema ainus kelmiromaan, mis oli triloogiana kavandatud) · "Surnud hingede" II osa alustamine 1848. aastal ( Gogol käis 1848. aastal palverännakul Pühal Maal
Roomas alustas ta oma ainsa, triloogiana kavandatud, kelmiromaani kirjutamist. Kavandatud triloogia esimene osa kandis nime ,,Surnud hinged" ning see ilmus 1842. aastal. Tsensuuri poolt oli ettekirjutatud pealkirjaks ,,Tsitsikovi seiklused ehk Surnud hinged". Lisaks sellele valmisid veel komöödia "Naisevõtt" (1842) ja grotesk "Sinel" (1842). Tervise halvenedes tegeles Gogol üha enam usuliste teemadega ja selgitas oma vastuolulisi seisukohti esseekogumikus "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega" (1842), mida aga ei mõistetud. 1848. aastal käis Gogol palverännakul Pühal Maal. Naastes Venemaale, töötas Nikolai Gogol ka "Surnud hingede" teise osa kallal. See ei saanud valmis ning veidi enne surma, depressioonis, põletas kirjanik ka käsikirja. Gogol oli oma elu ajal paaniliselt kartnud, et ta maetakse elusalt. Kui aastaid peale tema 4 surma ta haud ümbermatmiseks avati, oli surnukeha mitte selili, vaid külili...
Roomas alustas ta oma ainsa, triloogiana kavandatud, kelmiromaani kirjutamist. Kavandatud triloogia esimene osa kandis nime "Surnud hinged" ning see ilmus 1842. aastal. Tsensuuri poolt oli ettekirjutatud pealkirjaks "Tsitsikovi seiklused ehk Surnud hinged". Lisaks sellele valmisid veel komöödia "Naisevõtt" (1842) ja grotesk "Sinel" (1842). Tervise halvenedes tegeles Gogol üha enam usuliste teemadega ja selgitas oma vastuolulisi seisukohti esseekogumikus "Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega" (1842), mida aga ei mõistetud. 1848. aastal käis Gogol palverännakul Pühal Maal. Naastes Venemaale, töötas Nikolai Gogol ka "Surnud hingede" teise osa kallal. See ei saanud valmis ning veidi enne surma, depressioonis, põletas kirjanik ka käsikirja. Pärast surma maeti Nikolai Gogol Danilovi kloostri kalmistule, 1931. aastal maeti ta ümber Moskva Novodevitsje kalmistule. "Hans Küchelgarten" (1829) · "Arabeskid" (novellikogu)
annaabi.ee 
