Sigrid Undset
ingliskeelse mälestusteraamatu ,,Õnnelikud päevad Norras".
Looming
Undseti romaane võib jaotada kaasaegseteks ja ajaloolisteks.
Kaasaegseid on rohkem, ajaloolisi vähem, kuid just viimased tõid
kirjanikule ülemaailmse kuulsuse. Oma kaasaegse naise maailma,
hingeelu ja tundeid kujutab autor kunstnikuromaanis ,,Jenny" (1911),
perekonna ja kodukolderomaanis ,,Kevad" (1914), novellikogus ,,Targad
neitsid" (1918), esseederaamatus ,,Naise vaatepunkt" (1919), samuti
hilisemates romaanides ,,Gymnadenia" (1929), ,,Põlev põõsas" (1930) ja
,,Ida Elizabeth" (1932).
Maailmakirjandusse on Sigrid Undset jäänud peamiselt Norra keskaega
kujutavate suurte romaanidega. Need on triloogia ,,Kristiina Lauritsatütar"
(19201922) ning diloogia, mille esimene osa kannab pealkirja ,,Hobulahe
Olav Audunipoeg" (1925) ja teine ,,Olav Audunipoeg ja tema lapsed" (1927).
Sajandivahetuse realist