aastal ka abiellus. Abielu kestis kuni Ingi surmani 1942.aastal ja oli väga õnnelik. 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse. 1920ndail Visnapuu ka reisis palju - käis Venemaal, Saksamaal, tutvus Lääne-Euroopa kirjanduslike diskursustega. Muuhulgas pani ta end kirja Berliini Ülikooli, mis tal küll paraku lõpetamata jäi. Ida ja lääne pagasiga Visnapuu avaldas ohtralt artikleid eesti folkloorist, kultuurist, "Kalevipojast". 1921. aastal avaldas Visnapuu esseedekogumiku "Vanad ja vastsed poeedid". 1920ndate lõpust 1930ndate keskpaigani elas Visnapuu Luunjas, kus pidas oma vanemate talu. 1930-ndate keskpaigas kolis koos naisega taas Tallinna ja alustas tööd valitsusametnikuna informatsiooni ja propaganda talituses. 1940. aastast algab luuletaja elu kurvem etapp 1940-1942 okupeeriti Eesti Vabariik, 1941. aastal küüditati kasutütar, 1942. aastal suri tuberkuloosi Ingi. 1944. aasta sügisel viivitas Visnapuu viimase hetkeni,
toimetaja kohale. Sellega said alguse Visnapuu aastad ajakirjanikuna. Tallinnas ühines Visnapuu Siuru rühmitusega, mille liige on aastani 1919. Siuru ajajärgul ilmus ka Visnapuu esimene luulekogu - "Amores". 1923. aastal valiti Visnapuu Kirjanike Liidu juhatusse. 1920-ndail ta ka reisis palju - käis Venemaal, Saksamaal, tutvus Lääne-Euroopa kirjandusega. Ida ja lääne pagasiga Visnapuu avaldas ohtralt artikleid eesti folkloorist, kultuurist, "Kalevipojast". 1921. aastal avaldas Visnapuu esseedekogumiku "Vanad ja vastsed poeedid". _____________________________________________________________________ *epateerima- oma käitumisega hämmastama, jalust rabama 4 ERA- JA MUU ELU 1919-1920. aastail oli Visnapuu Vabadussõjas. 1920-ndate aastate esimene pool oli Visnapuu jaoks edukas nii kirjanduslikus kui isiklikus elus. 1918. aastal kohtus ta luuletaja Ingiga (Hilda-Elfriede Franzdorf), kellega 1922. aastal ka abiellus